banner-image

Tervist edendava tegevuse viljad ei valmi kohe, vaid alles aastate pärast.

Ent samamoodi ilmnevad töökeskkonna arendamise tegematajätmiste kibedad tagajärjed alles aastate möödudes!

Elva Lasteaed Murumuna on 

Üle poole Eesti haiguskoormusest langeb tööealisele elanikkonnale, see tähendab nii haiguse tõttu kaduma läinud töötunde, varaseid pensionilejäämisi, töövõimetust ja kõrget suremust tööealise elanikkonna hulgas.

Tööealise elanikkonna ebaterved eluviisid, halb terviseseisund ja varajane suremus ei võimalda kasutada täielikult tööjõu potentsiaali, mõjutades negatiivselt elukvaliteeti, tööjõu pakkumist ja töötaja produktiivsust.

Viimaste aastakümnete jooksul on meie arusaam „tervislikust töökohast” väga palju edasi arenenud. Kui algselt mõisteti selle all vaid füüsiliselt turvalist keskkonda, siis tänapäeval hõlmab see ka töötajate tervislikku eluviisi ja sotsiaalpsühholoogilisi tegureid (nt töökorraldus). Nii mõistamegi tänapäeval töökohal tervise edendamist eelkõige kui tervist väärtustava ja tervislikke eluviise soodustava keskkonna loomist. Ja oluline on, et sellesse panustavad aktiivselt nii tööandja kui ka töötajad.

Peamised tegevussuunad:

  • füüsilise, vaimse ja sotsiaalse töökeskkonna parendamine
  • töötaja tervise edendamine
  • organisatsiooni kui terviku arendamine
  • paikkonnapõhise tervisealase koostöö toetamine
  • sotsiaalse vastutuse jagamine

Püüe luua tervislikku töökohta on juriidilises ja majanduslikus mõttes põhjendatud ning see ei tarvitse olla keeruline ega seotud suurte väljaminekutega. Protsess nõuab nii tööandjatelt kui ka töötajatelt teadlikkust, asjaga tegelemist ja sihikindlust, kuid see on eesmärk, mille nimel tasub pingutada. Miks? Sest tööalane heaolu tähendab paremat toimetulekut tööga, rohkem energiat, paremat töömotivatsiooni, kõrgekvaliteedilist tööd, tulemuslikkust ning rahulolu oma tööga. Inimesed töötavad paremini, kui töö valmistab neile rõõmu, ei ole liiga koormav ja kujutab endast rahulolu allikat.

allikas:  terviseinfo.ee