banner-image

Teaduspõhine uuring kaasava hariduse rakendamisel

Elva Lasteaed Murumuna võttis alates veebruaris 2021 osa Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi ja välja töötanud kaasava hariduse teemalise täienduskoolituse programmist, mille eesmärgiks on toetada lasteaedu kaasava hariduskorralduse rakendamisel. 

Koolituse tulemusena valmis lasteaial  teaduspõhine uuring meeskonnatööna teemal “Laste kaasamine teema valimisse ja õppe- ja kasvatustöö planeerimisse“.  

Töö autorid: Sirlin Aarna, Veronika Abroi, Maire Ingi, Kadri Joost, Kristiina Jurken, Ebe Kõnd, Triinu Rein.

Uurimisprobleemiks oli laste vähene kaasatus õppekasvatustegevustes teema valimisse ja õppe- ja kasvatustöö planeerimisse. 

Eesmärk oli välja selgitada, et kuidas muutub laste kaasatus sellest, kas õpetaja rakendab projekt – või teemapõhist õpet.

Püstitasime oma töös võimaliku hüpoteesi: projektõppe rakendamisel kasutavad õpetajad rohkem erinevaid võimalusi laste kaasamiseks teema valimisel ning  õppe- ja kasvatustöö planeerimisel kui teemapõhisel õppel.

Tegevusuuringu andmekogumine toimus ankeetküsitlusega, kus oli esitatud 41 väidet laste kaasamisest erinevates õppe- ja kasvatustöö etappides (planeerimine, eesmärgistamine, läbiviimine, dokumenteerimine, reflekteerimine). Olukorra kaardistamisel kasutasime kombineeritud uurimisviisi – ankeetküsitlust ja fookusgrupi intervjuud. Pärast praktiseerivaid tegevusi toimus  kordusküsitlus. Ankeetküsitluste andmete analüüsiks kasutati kvantitatiivset analüüsi, mis tehti MS Excelis. Andmete võrdlemiseks kasutati T-testi. Fookusgrupi intervjuude andmete analüüsiks kasutati deduktiivset sisuanalüüsi. Küsitlusest selgus, et õpetajad vajavad tuge laste kaasamiseks õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel ja läbiviimisel, eesmärgistamisel. Toodi välja, et tihti puuduvad lastel huvid, just erivajadusega lastel ning neid ei osata kaasata erinevatesse aruteludesse, seega on oluline välja selgitada, kuidas ja milliste võtetega neid edukalt planeerimisse kaasata.  

Küsimustiku põhjal ilmnes, et projektõppepõhiste rühmade õpetajad kaasavad lapsi juhtimisse rohkem kui teemapõhistes rühmades (p = 0,03). Intervjuudest tuli välja, et teemapõhise õppe õpetajad näevad laste kaasamist juhtimisse läbi eneseteeninduse, mängu ja mängukaaslase valiku. Lapsed saavad valida materjale ja vahendeid. Projektõppes kaasatakse lapsi juhtimisse rohkematel juhtudel, näiteks teema planeerimisel, õppekäikude ja lõpuürituste planeerimisel, mõistekaartide tegemisel, vahendite/materjalide ja teema valikul ning lastele antakse võimalus arvamuse avaldamiseks. Lapsed saavad valida ka tegevusi ja aega.

Uuringu tulemused näitasid, et projektõppe rühmade õpetajad julgustavad  lapsi omavahelisele koostööle (p= 0,04) ning kasutavad õppe – kasvatustöö läbiviimisel rohkem avatud küsimusi (p= 0,03) kui teemapõhise õppe rakendajad. 

Küsimustiku analüüsi põhjal võib väita, et projektõppe põhiste rühmade õpetajad annavad lastele rohkem võimalusi saadud kogemuste taasesitamiseks (p=0,04). Intervjuudest ilmnes, et kui teemapõhit õpet rakendavad õpetajad näevad laste kogemuste taasesitamist valdavalt läbi mängu (tantsu- ja liikumismäng) või loovtegevuse (meisterdamine, joonistamine), siis projektõppe õpetajad annavad lastele rohkem võimalusi: rollimängud, visandamine, meisterdamine, joonistamine, liikumine, muusika, matkimine, plakatid, ettekanded, raamatute koostamine, näitus, projektiseina täiendamine ja vanematele kodus rääkimine.

Küsimustikust selgus, et projektõppe põhiste rühmade õpetajad kasutasid rohkem avatud küsimusi (p= 0,03). Intervjuudest tuli välja, et mõlemad grupid kasutavad lastega vestlemisel avatud ja suunavaid küsimusi, näiteks – Mis sa ise arvad? Kuidas sulle tundub? Kuidas saab teistmoodi? Küsimustikust selgus, et projektõppe põhiste rühmade õpetajad annavad lastele rohkem õiguseid avaldada oma arvamust (p=0,04). Intervjuudest ilmnes, projektõppe rakendajad kuulavad laste arvamusi ka üks-ühele õhtusel ajal.

Kokkuvõte 

Töös püstitatud hüpotees leidis kinnitust, projektõppe rakendamisel kasutavad õpetajad rohkem erinevaid võimalusi laste kaasamiseks teema valimisel ja õppe- ja kasvatustöö planeerimisel kui teemapõhisel õppel. Uurimus kinnitas, et projektõppe puhul on võimalik õppijatele pakkuda intellektuaalselt haaravamaid kogemusi kui eraldiseisvates ainetundides või teemaõppes.

Soovitame projektõpet rakendada ka teistel lasteaedadel.  Muudatustega soovitame alustada õppeaasta alguses kuna õppeaasta keskel toimunud muudatused tekitavad õpetajates stressi ja lisapingeid. Järgmisel õppeaastal soovime rakendada projektõpet kõikides rühmades ning viime selle rakendamiseks läbi koolitusi ka õpetaja abidele.